IKIRI sai alguse lihtsast ideest: pärand ei peaks vaikselt muuseumides seisma. See peaks elama.
Me töötame ajalooliste ornamentide ja tekstiilimustritega — uurides, taastades ja andes neile uue konteksti. See pole kopeerimine ega nostalgia. Pigem nagu teine elu - vana ja uue tasakaal. Detail ja lihtsus. tähendus ja kantavus. (Sest ilusad asjad peaksid olema ju kergesti kantavad.)
Meile on tähtis kogu tsükkel. Materjalid, protsessid ja mõju on kõik olulised. Eesmärk ei ole ROHKEM, vaid PAREM — loodud kestma.
IKIRI on neile, kes ei vaja valjuhäälseid avaldusi. Need rõivad räägivad vaikselt, aga neil on midagi öelda. Seda võiks nimetada pärandi uuesti tõlgendamiseks või lihtsalt millekski hea taustalooga, milles osaleb nii tegija kui kandja.
IKIRI tähendab ajatut rõivadisaini, väärikaid naturaalseid kangaid ja autori loodud mustreid, mis toovad Eesti kultuuripärandi tänapäeva.
Ruthi lugu
Kasvasin üles naiste valmisriiete poes, kus mu ema töötas ja olen õmmelnud lapsepõlvest saati, seega tekstiilidisaini õppimine kunstikolledžis tundus loomulik. Sellel ajal õnnestus mul näha väga haruldast trükipakkude ja nendega trükitud kangaste kollektsiooni, milliste keerukas, imekaunis disain jättis mind teadmatusse: kuidas neid valmistati?
Aastaid hiljem, magistriõpingute ajal, pöördusin selle küsimuse juurde tagasi ja avastasin, et ajaloolised mustrid pole lihtsalt kaunistused, vaid lood: kodeeritud, korduvad, põlvest põlve edasi antud.
Otsustasin rännata uurimisretkele sinna, kust kõik sai alguse tuhandeid aastaid tagasi - Indiasse, kus asjad läksid alguses vastupidiselt ootustele: hoolimata pikkadest otsingutest ei leidnud ma alguses ühtegi töötuba – tundus, nagu peidaksid pikad käsitöö traditsioonid end minu eest. Kohalikud sõbrad kutsusid mind ”Madam Scientist“, naljatades mu seikluste üle, kuid lõpuks siiski leidsin töötoad ja poed, kus pakutrükk on endiselt osa igapäevaelust, kus mustrid ei ole trendid – vaid pikk esivanematelt edasiantud traditsioon, identiteet ja mälu. See äratas kõik meeled.
Tänasel päeval töötangi ajalooliste eesti trükimustritega - tuues need kaasaegsete rõivaste disaini, et nende ilu ja lood ei kaoks, vaid areneksid hoole, teadlikkuse ja austusega nii inimeste kui meie planeedi vastu. Alustasin kangaste disainimisega kuid peagi sain aru, et sellest ei piisa ja kogu oma julguse kokku võtnud, alustasin moedisaineri okkalist karjääri. Nüüdseks pole see lihtsalt disain - see on otsing, side... ja pidev seiklus.
Miks on mustrid olulised
Mustrid on enamat kui ornament.
Need on ühed inimkonna vanimatest visuaalse keele vormidest — kandes lugusid, uskumusi, identiteeti ja mälu põlvest põlve. Ammu enne kirjalikke ülestähendusi tähistasid mustrid kuuluvust, pühitsesid rituaale ning peegeldasid inimeste ja looduse vahelist suhet.
Ajaloolistes tekstiilides kandis iga motiiv tähendust. Korduvad vormid ei loodud ainult ilu pärast, vaid need sümboliseerisid sageli kaitset, järjepidevust, küllust, liikumist või seost paigaga. Kanga kaudu väljendasid kogukonnad, kes nad olid ja mida nad väärtustasid.
Aja jooksul on paljud neist visuaalsetest keeltest igapäevaelust kadunud.
IKIRI-s usume, et need mustrid on endiselt olulised. Need tuletavad meile meelde, et rõivad võivad kanda sügavust. Et see, mida me kanname, võib kanda nii mälu kui ka funktsiooni. Et disain võib ühendada meid millegi suuremaga kui hooajalised trendid. Uurides ja ümber tõlgendades ajaloolisi Eesti trükimustreid, jätkame nende lugu kaasaegses vormis. Me ei püüa minevikku täpselt sellisena taastoota, vaid tõlgime selle olemuse tänapäeva ellu.
Iga IKIRI muster on dialoog pärandi ja innovatsiooni vahel — viis austada kultuurimälu, lastes sel samal ajal areneda. Sest mustrid ei ole staatilised artefaktid. Need on elavad narratiivid. Ja kui neid kantakse teadlikult, jätkavad nad jutustamist.